Tere,
See nädal jõudsin kodulinna Tallinnasse ning olen õnnelik, et olen tagasi.
Täna vaatasin vana head filmi Üksinda kodus nr. 2 (1992). Olen seda näinud mitu korda, kuid tänase vaatamise eesmärk oli uurida seda teoreetiliselt võttes aluseks Väljamõtlemise kursusel õpitu. Jõudsin järeldusele, et olen ikka ülikoolis midagi kasulikku omandanud, kuid kahjuks puudusin selle reedesest tunnist kuna olin Eestisse tulnud varakult.
Selles filmis oli kasutatud 1,2,3 reeglit, kus nr. 3 on alati teistsugune ja üks selge näide oli kui kaks paharetti olid Kevini sugulaste majas trepi peal ning tahtsid Kevinit kätte saada. Nad seisid seina ääres ning Kev viskas ühe värvipoti alla ja teise, paharetid pihta ei saanud. Enne kolmandat korda kurikaelad hakkasid ülesse astuma ning üllatus üllatus suur toru visati neile poisikese poolt alla. Muidugi Marv ja ta semu said kõva hoobi ehk suur nali, mis pidi panema terve publiku naerma.
Tekib küsimus, et miks inimesed naeravad kui keegi haiget saab, võibolla sellepärast, et on kummaline kuidas teised reageerivad valule ning komberdavad pärast õnnetust. Või lihtsalt on kasutatud vana head 1,2,3 ja pauhh seadust, mis ime kombel hea harjutamise peale on jalustrabav.
Veel üks asi, mis mind on mõnda aega häirinud- mu väljamõtlemise õpetaja on pööranud mulle nn ekstra tähelepanu, sest olen välismaalane, kuigi umbes 15 protsenti õpilastest selles ülikoolis on mitte inglased. Kõigepealt ta kommenteeris mu aksenti ning ütles, et ta eelistab kohalikku Birmi hääldust ning kuna mul ei ole see, siis peaksin võtma eraldi tunde oma aksendi muutmiseks (briti aksenti ega mingit kõnet pole vaja kasutada selles aines). Lisaks õpetaja laidab mind rohkem kui teisi nn kohalikke õpilasi, mida on vahest raske taluda...eksam tuled alles jaanuari kuus ja loodan, et saan ikka sellest läbi ning mind hinnatakse võrdselt teistega.
Arvan, et vajan rahu, kainet mõtlemist, tarkust, ja palveid, et elada üle see kursus samas hoides häid suhteid õpetajaga. Olen mõtelnud palju Õpetussõnade peale, eriti kolmanda peatüki peale, mis räägib Jumala tundma õppimisest ja mulle on see rohkem teejuhiks õigeks käitumiseks. 1Mu poeg, ära unusta mu õpetust,vaid su süda hoidku alal mu käsud,2sest need lisavad sulle pikka iga,eluaastaid ja rahu!3Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha!Seo need enesele ümber kaela,kirjuta need oma südamelauale,4siis sa leiad armu ja heakskiituJumala ja inimeste silmis!5Looda Issanda peale kõigest südamestja ära toetu omaenese mõistusele!6Õpi teda tundma kõigil oma teedel,siis ta teeb su teerajad tasaseks!7Ära ole iseenese silmis tark!Karda Issandat ja tagane kurjast!.........................................
No comments:
Post a Comment